Lollid mõtted ja kuidas mind aidata?

59423363_2228572243901184_5661728315967275008_n

Vanemad käisid Tallinnas ja sõime Little Indias. Köögiviljakarri on nii hea. Toit on nii hea. Aga mina ei ole…

Käisin neljapäeval arsti juures ja sain uue aja. Midagi väga head rääkida ei olnud, kõik on ikka suht segane ja raske. Ma kõlan nagu katkine plaat, aga ma endiselt tunnen, nagu oleksid kõik asjad peale haiglat järjest rohkem allamäge läinud ja ikka veel on hoog sees, muudkui veereb ja veereb sinna kuskile musta auku. Gerda tõi välja selle, et minust õhkab nagu mingit musta augu emotsiooni, mis on täiesti tõsi. 😀 Arstil ka ei ole vist minuga midagi peale hakata, mainis uuesti haiglat ja Tartut, aga vaatame, kuidas mul uues kohas läheb ja kas midagi muutub.

Teine asi peale depreka on see, et mul on nii palju lolle mõtteid. Eriti söömisega seoses. Näiteks arst ütles, et tore, kaal on stabiilne, vähemalt ei ole alla läinud. Minu peas kõlas see koheselt et okei, tore, stabiilne – järelikult ei tohi juurde ka tulla, sest ta ütles, et see on hea. Ilmselgelt ta mõtles, et vähemalt pole veel langenud, aga näed siis, kuidas minu mõistus seda tõlgendas.

See on nii loll. Ma saan nagu aru, aga see ei muuda süütunnet, mis tekib. Näiteks täna hommikul tegin endale putru ja panin tavalisest rohkem pähkleid ja rosinaid sekka, nüüd on selline tunne nagu oleks liiga palju söönud ja ma tunnen ennast nii kohutavalt halvasti, nagu oleks kedagi alt vedanud. Lisaks on füüsiliselt ebamugav ja ma ei saa aru, kas ma kujutan seda ette või on tegelt ka???

Süütunne on ikkagi kõige hullem. See ei lähe ära ka, isegi kui ma sellest räägin. Ja oi, ma pean sellest rääkima. Ma kardan, et see on kõige rohkem mainitud sõna meie korteris. 😀

Kellegagi koos on lihtsam. Aga siis tulevad ka mängu mõned detailid. Näiteks, mis on täiega loll, idiootne, halb, aga mind mõjutab?

Kui keegi ütleb et…

  1. “Ma ei ole täna veel söönud” või “ma unustasin süüa” või midagi taolist (mina olen, miks mina olen kui tema pole? Kui tal ei olnud vaja täna veel süüa, siis miks mul oli? Ma ei tohiks, ma peaksin mingi söögikorra siis vahele jätma.)
  2. “Mul on kõht täis,”, ma jätan söögi järgi või söön hiljem (miks mina kõik ära sõin? Ma peaks ka järgi jätma, miks mul kõht täis ei ole? Miks ma nii kiiresti sõin? Miks mul kõht täis ei saanud enne kui temal?)
  3. “Ma ei taha” seda või teist (miks mina peaksin siis seda või teist sööma?)
  4. “Mul pole isu” (miks mul on?)
  5. Üldiselt veel igasugused võrdlused. Näiteks peab alati minul olema kõige väiksem ports, kõige kergem toit. Kui teised võtavad magustoitu siis ma ei tohiks ja nii edasi ja nii edasi. Pidevalt vaatan ka inimesi ja mõtlen, et tema on minust kõhnem jne, kuigi tegelikult see ei pruugi tõsigi olla, kuna ma ei näe ennast kõrvalt.

Selline tunne on, et ma kohe paisun nagu õhupall. Et kui ma midagi söön, siis koheselt see ladestub mu kõhule või jalgadele. 😀

Ma ajan ennast nii kohutavalt närvi, te ei kujuta ette ka. Ma tahaks olla juba edasi jõudnud, et ma saaks sporti teha – üks asi, mida ma täiega metsikult igatsen – aga kui kaal näitab hommikul (nagu täna) sada grammi rohkem kui eile, siis on kohe kõik pekkis ja jumal hoidku ei ülehomme ehk veel kõrgemale tõuseks.

Kuidas mind aidata?

Teaks ma vaid. Ma mõned asjad võin vist välja mõelda ja kirja panna…

  1. Ära too mulle külla tulles midagi. On tõenäoline, et see ajab mind endast välja ja rikub mu tuju. Ma tahan olla viisakas, aga ma kas ei suuda seda süüa, tunnen pärast nii suuri süümekaid, et nutan või olen sunnitud selle midagi lõpuks üldse ära viskama, sest ma lihtsalt ei jaksa endaga võidelda. See on muidugi väljakutse, mille osas ma peaks vaeva nägema, aga hetkel on see nii suur asi, et ma lihtsalt ei suuda. Ja juua ka mitte. Palun.
  2. Kui me plaanime kuskile sööma minna, siis palun otsusta see ette ära ja anna mulle aegsasti teada. Ma pean selle mõttega harjuma ja ennast rahustama, endale kinnitama, et see on okei, valima välja, mida ma üldse söön jne…
  3. Kuula mind, kui ma räägin ja otsekui õigustan, mida ma söönud olen. Tore oleks, kui sa viitsiksid öelda, et see on normaalsem või ütleksid, et peaksid rohkem sööma. 😀
  4. Ma ei teagi rohkem. Tegelikult neid asju on kindlasti megapalju, aga mul on tunne, et enamik läheb lihtsalt selle “kuula mind” alla ning söögiga seotud kaks esimest on ka hetkel tähtsad. Kui sa ei tea, mida teha või öelda, siis võid küsida ka. 😀 Damn, ma olen nagu mingi portselanist nukk või midagi.

Üldiselt ma tahaks öelda, et ma ei oota, et sa kõnnid mu ümber kikivarvul(!!!) ja mitte kunagi ei ütle midagi, mis oleks “triggering” minu söömishäire mõtetele, ent kui sa tahad näiteks külaskäiku või väljaskäiku mu jaoks lihtsamaks muuta, siis mõnele siin välja toodud punktile võiksid ehk pisut mõelda. 😀

Isegi siis, kui kõigist neist kinni pead, kunagi midagi ei kommenteeri ja kõnnid kikivarvul, on iga päev minu jaoks ikkagi väljakutse. Ma ei saa filtreerida teiste inimeste käitumist ja ma ei suuda kiirelt oma mõtteid muuta.

Mul on selline tunne, et ma otsekui ei ole veel valmis terveks saama. Ma arutasin seda ühe osakonnakaaslasega ja see on nagu et… kuna midagi pole mu tervisega veel juhtunud (vereproovid on korras, MRT oli korras, füüsiliselt on kõik ok, või noh, enam vähem, keegi ei muretse), siis mul ei ole nagu… põhjust? et midagi muuta. Ma ei mõista, kui tõsine see olukord on.

Igatahes jah. Ma ei tea, mis abi ma vajan või mida ma pean tegema, et sellest üks kord üle saada. Ma tahaks hullult proovida, et teeks natuke mingit sporti, mis suurendaks söögiisu ja ühtlasi ehk vähendaks süütunnet, aga keegi ei luba seda. Või noh, ega mind otseselt kinni ei hoita, aga manitsetakse siiski ja see pole kah tore.

Ma olen väsinud sellest, et ma tunnen ennast kogu aeg nagu pahandust teinud laps. See süütunne. Süütunne, süütunne, süütunne…

guilt

Illustreerimaks, kuidas ma end tunnen… 😀

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s