Söömishäire ja pühad

Tegelikult veel enne, kui oma tänasest teemast rääkima hakkan, tahtsin jagada ajakirjas Peegel ilmunud artiklit, kus mina ja veel kaks naist oma söömishäirest räägivad. Ilmselt on seal minu kohta käiv juba blogi lugejatele teada, aga kui huvitab, siis soovitan seda lugeda siin. Väga armas artikkel ning saab aimu erinevate probleemide kohta, mis toitumishäirega kaasnevad.

Lisaks ma sain ükspäev Globus Eesti käest paki! Saatsid mulle erinevaid konserve, peamiselt ubasid. Nii tore! Nüüd on alati kodus midagi kiiret võtta, kui vaja mingi eine kokku visata. 😀 Nii armas pakend on ka neil alati, lust kohe sellist kinki saada.

Aga üldiselt tahtsin ma kirjutada jõuludest ja söömishäirest. Eelmistel aastatel on väga raske olnud, sest ülesöömine on kindlalt kavas. Jõulud, siis aastavahetus… näiteks lisaks veel ka töö jõulupidu. Ma juba TEAN, et ma söön üle ja et pärast tekivad massilised süümekad. Raske on sellega toime tulla. Ma mõtlen alati enne mingit üritust, et ma jään mugavuse piiridesse ja ei võta enam asju juurde, kui kõht on täis, aga paraku pole see reaalsuses nii lihtne. Sellepärast ma natuke kardangi, et äkki mul on kalduvus buliimiale tekkinud. On tunne, et ma pean sööma kõike ja nii palju kui vähegi võimalik, sest muidu jälle ei saa tükk aega. Ja siis ma söön ja söön ja söön ja teen seda isegi siis, kui kõht juba ammu täis ja ebamugavalt punnis on. Mitte miski ei aita. Ja nendes olukordades kõigest hoolimata mõtlen söögist endiselt edasi ka. Kus see loogika on? Ma ei tea.

Kõige rohkem kardangi hetkel seda tööüritust – tegemist on kahepäevase sündmusega. Ja peale seda on kohe jõulud ukse ees. Lisaks järgmine nädalavahetus on plaanis midagi suuremat kokata ja võib-olla väikeses seltskonnas enda korteri ostu tähistada. (Seda postitust kirjutades on kolmapäev, tööüritus toimub homme ja ülehomme, aga selle kohta ma võin kunagi hiljem kribada.)

Ma ei oska endale muud öelda, kui jälle kinnitada, et PROOVIN olukorda mõistusega võtta. Toitun vähemalt hetkel korralikult, ei jäta söögikordi ennetavalt kompenseerimiseks vahele jms, aga see on lihtsalt niiiiii raske. Üritan natuke jälle seda sama asja rakendada, mida suvel. Öelda endale, et selle aasta lõpuni on toitumishäire pausis. Siis tegeleme edasi. Uuel aastal uue hooga. Mõneti see isegi toimub, aga samas on keerulisi hetki küll ja veel. Mingi imelik selline loogika on, et ma pean kõiki toite ja asju proovima, muidu ma hiljem kahetsen vms.

Kuidagi selle kaalutõusuga seoses on asjad natuke paremaks läinud, aga samal ajal ka veidi alla liikunud. Nagu… ma tunnen ennast oluliselt paremini. Mul on palju rohkem energiat, ma viitsin asju teha ja kuskil käia ja toimetada. Aga samal ajal ma kardan, et varsti enam ei ole mul vaja kaalus juurde võtta ja siis ma ei tohi enam nii palju süüa. Mis on tegelikult ebaloogiline. Kaalust ei sõltu see, kas sa võid süüa või mitte. Ja isegi kui ma olen normaalkaalus, võin ma endale lubada šokolaadi, krõpse, puuvilju, toitu – kõike! Ja jooke.

Viimasel ajal olen korralikult oma vedelaid kaloreid välja kutsunud. Sõber tõi mulle Rootsi jõulujooki, mis on natuke nagu Coca Cola? Aga, noh, kaloritega. Samas see maitseb nii hästi, et olen iga õhtu viimased paar päeva ikka klaasikese teinud.

Oma korteris on… imelik olla. 😀 Ma teen nii sageli seda asja, et istun jummala rahulikult elutoas ja vaatan telekat ning siis tõusen püsti, käin kõik toad läbi ja lihtsalt VAATAN. 😀 Ulme. Ma ei tea, millal ma sellest üle saan. Hetkel ma ei ole veel harjunud päris kõigega, aga nii lahe tunne on omaenda kodu avastada! Ootan juba, et ma mõned puudu olevad mööbliesemed veel saaksin, siis oleks eriti kihvt. Aga loodetavasti selle nädala lõpus nüüd see juhtubki.

Lahti pakkimisega on jama, mitte ei viitsi seda teha. Tegelikult mul ainult vaja vannitoaasjad ära sorteerida ja üks kohver suveriideid ära panna, aga kuidagi blokk on ette tulnud. Selle asemel veeretan seda kohvrit toa ühest nurgast teise. 😀

Telekat vaatan vahelduva eduga. Üldiselt sealt ikka midagi suurepärast ei tule, mis siis, et mul umbes miljon kanalit on. Peamiselt mängib mul taustaks, aga see on tegelikult lihtsalt nii mõnus.

Ma vist blogis olen kirjutanud, kuidas mul oli päris pikk periood selline, kus ma ei tahtnud peale tööd koju minna. Lihtsalt hulkusin poodides ringi või midagi sarnast, aga kunagi ei liikunud otse kodu poole. Nüüd on teistmoodi. 😀 Poolest päevast juba ootan, et saaks ometi koju! Ja üldiselt… ma ei tea, ma küll kirjutasin, et mulle meeldib ja ma viitsin asju teha ja inimestega kokku saada, aga tegelikult ma tahaks paari õhtut, kus ma ei tee mitte midagi ja saan üksinda oma uut korterit nautida. Kas see on isekas? Ma ei tea, ei oska seda inimestele väljendada ka. Võib-olla peaks otse ütlema, et kuule, ma tahan oma aega, aga ma kardan siis sinna auku kinni jääda ja mitte viitsidagi asju teha?! Sest tavaliselt ma olen täiega ainult go-go-go ja siis kui paigale jään ja midagi ei tee, siis ei taha jälle alustada.

Mul on tunne, et mul on enesedistsipliiniga tõsised probleemid. Pean sundima ennast asju tegema, aga see alati ei õnnestu. Ja kui ma siis midagi ei tee või veedangi õhtu üksinda, on jälle teiste või enda ees süümekad. Isegi siis, kui inimesed ütlevad, et pole midagi ja nad mõistavad ja saavad aru. Ikkagi!

Mul on tunne, nagu ma oleks alles eile kirjutanud need postitused viimase hetke kinkidest, mis ma tegelikult eelmisel aastal kirjutasin hoopis. Aga nüüd ongi jälle jõulud käes. Sel aastal teen väga vähestele kingitused ja üllataval kombel on mul kõik asjad juba olemas. Lõpus oli tunne, et kingitused tulid lausa ise minu juurde – kõndisin ringi ja märkasin asju ja mõtlesin, et oh, see sobib sellele ja see teisele. Igatahes hästi. Mõtlen, et pakin need lähiajal ära ka, siis on kõik tehtud ja võib lihtsalt detsembri lõppu oodata.

Mõtlen sellele ka, mida ma vanaema juures jõululaual üldse süüa saan. Ilmselgelt on laud lookas lihast ja verivorstidest… Viljandis pole poodi ka, kust saaks norivorste. Pean vaatama. Eelmine aasta tegin ise kaasa ja need maitsesid päris hästi, teised proovisid ka, aga ma ei tea, mis sel aastal saab. Tahaks kuidagi rahulikumalt võtta ja no mitte ei viitsi teha. Saaksin ilma ka hakkama omalt poolt, söön siis rohkem salatit (näiteks vanaema teeb minu tõttu kartulisalatit ilma vorstita!) ja muud sellist snäkipoolset, aga inimesed hakkavad täiega kommentaare tegema ja hindama, mis on mulle nii vastumeelne. Hea, et ma veel perele ja sugulastele pole suure suuga kuulutanud, et kavatsen jaanuarist päris vegan-väljakutse vastu võtta… siis ei oleks nendel märkustel otsa ega äärt.

Sellega vist üldiselt teen kah nii, et vaatan olenevalt olukorrast, kas saan oma väljakutsest kinni pidada või mitte. Kui ikka vastas on nälgimine või kellegi solvamine, siis võin ju erandi teha. Aga teadlikult tahaks rohkem teha vegan-sõbralikke valikuid ning liikuda ikka sinna poole, tõestada nii endale kui ka teistele, et selline eluviis on võimalik ja mitte kuidagi ülemäära piirav. Igatahes jah, oeh.

Aastavahetuse kohta ka ei kujuta ette, mis saama hakkab. Möödunud aastatel olen lihtsalt kodus olnud ja võib-olla paariks tunniks kellelegi seltsi läinud, aga sel aastal pole aastavahetus üldse jutukski tulnud. Aga see aeg tuleb ka, ja ilmselt kiiremini, kui ma hetkel arvatagi oskan. Nagu ikka, siis kõik sellised sündmused jõuavad nii äkki kohale. Pilgutad vaid silmi ja homme on 2021.

Huvitav, kas peaks 2021 aastaks mingeid eesmärke ka kirja panema? Võib ju proovida, kuigi ma ei tea, kuidas nende täitmisega lood on.

Vaatan, et eelmisel aastal detsembris tegin ma nimekirja 150st asjast, mida tahtsin täita. Ma vist järgmise postituse teengi uutest pisikestest eesmärkidest ning vaatan üle, kuidas nende eelmisel aastal seatutega läks. 🙂

5 Comments Add yours

  1. K says:

    Sul on väike kõht ja punnis tunne tekib ruttu. Pühadeaeg on ikka jõululaudade ja piparkookidega ühte jalga astunud ja kui isu veel on ja natuke veel ühte ja teist mahub, võid asja katsuda võtta ju nõnda, et Sa mitte ei söö üle, vaid lihtsalt täiskõhutunne nõuab ikka veel harjumist – on see ju söömishäire ajal vat et üks paanikattekitavamaid tundmusi üldse, see täiskõhutunne 🙂 See, mis tegelikult ja tõenäoliselt on normaalne täiskõhusignaal, võib Sulle tunduda metsiku ülesöömisena. Mis ei tähenda muidugi, et Sa end lõhki peaks sööma 😀 Aga jõululauas kõht korralikult heakraami täis pugida pole põhjus hirmutundmiseks – Sa ei söö üle, usu mind, ja rasva kah ei lähe 🙂 Lihtsalt tavaline täiskõhutunne on ja sellega kaasnevad psühholoogilised piinad alias süümekad, et oooouuu, nüüd pekk tuleb…! Ei tule, Signe 🙂 Taas kord, usu ja usalda oma keha. Millal muutub kaalutõus ebatervislikuks? Siis kui inimesel on harjumus pikka aega järjest tarbida rohkem kaloreid, kui tema keha vajab. See on nagu lihtne matemaatikaülesanne, aga samas olemuselt pigem füüsikaülesanne: st tulemus (see kalorite kogus) on kindlasti matemaatiline hulk, aga see sõltub nii paljudest erinevatest faktoritest ja muutujatest, et vastus on pigem vahemik kui kindel arv. Nagu füüsikaülesandel 🙂
    Sa ei ole julenud oma kasvu ja kaalu suhet siin blogis välja tuua 😉 ja saan sellest väga hästi aru – lihtsalt siis ei saa ma ka sel teemal sõna võtta. Küll aga on üks ääretult vahva ja eluterve blogija, mh toitumisnõustaja (kaisafitness blogi) öelnud kuldsed sõnad: kaal näitab sinu suhet gravitstsiooniga ja see on KÕIK (oot, tegelikult panen Sulle ühe tema postituse lingi. See pole küll söömishäirega seotud, vaid lihtsalt inimkeha toimimisest ja “dieetide” mehhanismi lahtikirjutamisest + kuidas “dieediaugust” väljapugemine toimub, aga vbl ongi hea natuke teise nurga alt asja lugeda 🙂 Link: http://kaisafitness.ee/dieedi-noiaring-5kg-alla-ja-10kg-juurde-ja-niimoodi-vahemalt-korra-aastas/ ). Sa oled aastaid eriti ekstreemset dieeti pidanud ja praegu tegeledki just sellesamuse august väljaronimisega, millest Kaisa kirjutab 🙂 Igati hästi tuleb välja, kuigi süümekad kiusavad: sööd igati tervislikult (sealhulgas vaimselt tervislikult, mis lubab vahel rahuga pitsat, magusat, krõpse ja alksigi konsumeerida 🙂 ), parajas koguses (ehkki endale tundub, et õgid nõrkemiseni jne :D), samal ajal teed arukalt trenni ega torma kohe 50-kiloste hantlitega vehkima. Lihased tasakesi muudkui kasvavad, jõudu tuleb järjest juurde ja tulevikus saad trenni lihasekoormust sellele vastavalt tõsta, et lihaseid – meie kalorikulutajaid ja enesetunde rõõmustajaid veelgi ergutada. See ei juhtu üleöö vaid tasa ja targu, tasa ja targu. Seni saad veel mõnda aega süümepiinu tunda, et iiiiiiiiik…sõin eile nii jõletult palju ja kõht oli nii täis ja KAKS tükki kooki…appi…appi 🙂 Ja et oumaigaad, äkki oleksin ikka selle üle-üle-eilase hommikupudru peale pidanud kolme mandlilaastu asemel kaks ja pool panema 😀 Ära pahanda, Signe, et ma natuke itsitan, eks 😉 Ma tegelikult tean Su piinu väga hästi. Ja paanikahetki ka 🙂 Aga põhjust tegelikult pole. Jah, kaal peab tõusma normaalsuseni, aga Sa ei pea pelgama, et teise äärmusse satud – ei satu, Signe! Sa teed kõik täpselt nii nagu vaja sellest jamast väljumiseks terve, kauni ja rõõmsana. Ja nagu korduvalt ja korduvalt olen öelnud: Sinu trump on ausus enda vastu. Sa ei tegele enesepettusega, vaid võtad iseennast ja oma hirme ja rõõme, süümekaidki nii nagu need on ja see ausus veab Sind igalt poolt läbi. See on eluterve ja absoluutselt imetlusväärne! Kui Sa oled aus, nagu Sa oled, siis jah, Sul on väiksemaid ja suuremaid tõusu- ja mõõnahetki, aga Sa ei pendelda emotsionaalselt ebaadekvaatses skaalas, eufooriast kollapsisse. Kui Sul on raske, lingutad nukralt kõrvu nagu kass, vbl poetad paar pisaratki ja nendid, et krt…raske on 🙂 Ja kui Sul on äkki adumus, et oujee..tegelikult on täiega tore jaksata uuest kodust rõõmu tunda ja sõbra toodud jõulukokajooki nautida ja trennis kasvavat jõudu tunda, siis märkad ja rõõmustad :). Aga Sa ei peta ennast ja…ma tean, et jahun seda aususe asja nii tohutult palju, aga pagan…see on nii tohutult tähtis ja see on nii tohutult vahva, et oled selle leidnud :). Liida saabuvate pühade jõululauad rahuga oma tervenemise teekonnaga ja võta süümekaid kui puuripistetud ja täiesti ärakatkutud söömishäire jõuetut nördimuskisa 🙂 Muidugi igatseks ta bossitoolile tagasi, aga pagan, ei lasta 😀 Oi, Signe, Sa oled üks vinge tšikk! Respekt! 🙂

    PS. Ja ei, Signe, Sul EI ole kalduvust buliimiale ja soovitan Sul isegi see mõtteiva rahuga pinsile saata 😀

    Liked by 1 person

    1. signepyou says:

      Ma julgeks ikkagi väita, et ma olen üle söönud, ja seda mitte ainult enda mõistes. Samas… nendel hetkedel ei ole ma ainus ja seda ei juhtu iga päev. Nii et ma ei tea, võib-olla tõesti pole vaja muretseda? Ma ei tea, kahtlane. 😀

      Lugesin Kaisa blogipostitust ja no.. .täpselt niii. Nii ilusti need mõtted ja teemad kirja pandud. Peaks selle päris oma emale ka edasi saatma, et too loeks. Ma arvan, et talle tuleks see ka kasuks, sest ta on olnud see terve elu dieeditaja, kes vahel hommikul alustab ja õhtul lõpetab.

      Mis ma veel tahtsin mainida, on see, et imelik on. Vahepeal ma tunnen süümekaid… sest ma ei tunne süümekaid? 😀 Kuidas see loogiline on?!

      Like

  2. K says:

    Eks ikka need vanad mustrid katsuvad südametunnistust enda tahte järgi settida: et no kuidas Sa Signe ei tunne süümekaid nüüd?! Et kas Sul häbi pole meid (neid mustreid siis) niimoodi alt vedada, va nurjatu :)) Et näe, just sõid tööüritusel seda ja toda ja praegu oleks igati rentaabel korralikult känkrasse tõmbuda, peatäis nutta ulguda ja järgnevad kolm päeva kahetseda nagu kord ja kohus. Aga Sina – ei midagi, ei mingeid süümekaid, pagan võtaks – ei mingit au- ega häbitunnet! 😀
    Aga Sina märkad, et hm…süümekaid polegi…varem ju olnud, aga…Et tea, kas peaks tundma äkki või..? Ei peaks ja see on väga tore, et Sul on tekkinud süümekad süümekate puudumise pärast 🙂

    Kaisa jutt on asjalik ja kümnesse jah 🙂 Dieetidega ja üldse keha toimimisega seoses aetakse nii palju igatsugu keerulist ja pidulikku võõrsõnadega rikastatud hulamulat, et anna ainult olla, aga inimkeha on tegelikult ikka üks eriti labaselt lihtne mehhanism 🙂 Psühholoogilised faktorid meid mõjutavad ja mitte vähe + sellega seoses on igalühel oma “kollid”, aga mõju tuleb siiski läbi meie käitumise – kehakeemia ja ainevahetuse seadus on ikka sama iidne ja lihtne: anna kehale piisavalt ehitusmaterjali, ära lasku ekstreemsustesse ja turguta oma lihaskonda, et oleks nii võhma kui visuaali 🙂 Siis pole mingeid muid imelisi dieete vaja. Kuna aga nii imedieet, kui muud “imelised” eksperimendid on tegelikult lihtsamad ja nö selgepiirilisemad täita, kui see, millest Kaisa kirjutab (see “august” väljaronimise osa siis) ja see, mida Sina, Signe praegu just teedki, siis seepärast seda nö jalgrattaleiutamist ongi nii palju 😛 …Ja seda enam: müts maha Su tubliduse ees!

    Liked by 1 person

    1. signepyou says:

      Ma kohtlen oma keha nii nagu ma kohtleks oma sõpra ja ma ei tunneks ju süümekaid, kui mu sõber sööks? 😀 See aitab kuidagi täiega edasi. Naljakas. Lihtsalt kummaline olukord, ma ei oska sellega kuidagi suhestuda. Ma tõesti ei arvanud, et selline asi on kuidagi võimalik, päriselt ka ajab naerma. 😀

      Dieedid on jah… no ma ei tea. Kõigepealt on need populaarsed toitumiskavad, siis toitumise liik (näiteks taimetoitlane), siis omakorda veel edasi need intermittent fasting ja muud imeloomad, ma ei oska enam sellest maailmas pea üldse orienteeruda. 😀

      Aitäh, et sa mulle Kaisa blogi soovitasid, seda on nii mõnus lugeda!

      Like

  3. K says:

    Aitabki edasi selline suhtestumine ja ainult nii saabki 🙂 Isegi kui naerma ajab, siis ikkagi toimib ja…naer on terviseks ka! 🙂

    Kaisa blogi on jah vahva – ta on muhe segu nö karmist mutist ja kaugelekiirgavast heasüdamlikkusest. Ilmselgelt on sellel inimesel empaatiaga asjad korras ja lisandub veel mõnus törts talupojahuumorit 🙂 No ja kui keegi üldse peensusteni teab, kuidas me kehades need ainevahetuse ja gravitatsiooniasjad üldiselt toimivad, siis noh…usun selles teemas tema ühte lauset kah rohkem, kui nii mõndagi “teaduslike linkide” kaskaadiga ilustatud mammutpikkuses imejuttu, mida internetis lausa nii palju leidub, et üle ajab 🙂

    Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s