Teraviljaväljakutse

Enne, kui ma oma järjekordsest väljakutsest kirjutama hakkan, tahtsin ma soovitada lugeda seda lugu. See on hästi lühike, aga nii õrn ja ilus ja kõnetas mind. Räägib siis… kuidas toetada söömishäirikut ma arvan? Muud moodi ma selgitada ei oska. Ja minu meelest see on parim, mida sa saad aitamiseks teha. Kellegi sundimine, kellegi terveks tegemine EI OLE SINU VÕIMUSES. Minu üks suhe purunes sel põhjusel, et teine isik tahtis mind terveks ravida. See pole võimalik. Sõpradega samamoodi. Sa ei saa neid aidata, kui nad abi ei taha. Sa ei saa mängida arsti, psühholoogi, psühhiaatrit. See on täiesti teine asi. Ükskõik, mida sa ütled – haige tõlgendab seda valesti ja mitte nii, nagu sa mõtled. Seega… ma ei tea, seda võiks meeles hoida. Ja kui sa inimest näiliselt ei aita, siis… see ei tähenda, et sa peaksid ennast halvasti tundma. Haigus EI OLE sinu süü. See pole kellegi süü. Jah, sa oled võinud kunagi teha kommentaare, mis on selle haigushoo esile kutsunud, aga ma kordan veelkord – see pole sinu süü. Iga väiksemgi lausejupp, sõna, võib olla niiöelda päästik. Kui sa kardad, et sa põhjustad midagi, siis sa peaksid vait olema ja mitte kunagi midagi rääkima ja noo olge normaalsed, see pole võimalik, onju. 😀 Igatahes minu meelest on see väga väga armas looke, mida siia esmaspäevahommikusse jagada.

Aga nüüd väljakutse juurde:

Esimene päev

Ma ei tea, miks mul on tunne, et kõiki teravilju “võib” nii vähe süüa. Ja siis ma mõtlesingi, et aeg see uskumus kummutada. Ja esimesel päeval tegin toortatrahautist. Mulle tavaline tatar üldse ei meeldi, nii et selle asendasin toortatraga, mis on minu poolt aktsepteeritav. Ja aluseks võtsin selle retsepti.

Ma siis praadisin sibulat ja küüslauku, lisasin seened ja porgandi ja hautasin natuke aega, kui olin toortatra ka lisanud. Siis valasin hulka kookospiima ja maitsestasin karri ja tšilliga. Lasin tal veel kuskil kümme minutit podiseda ja valmis oligi. Kõrvale tegin suuuuure hunniku salatit, sest mul peab iga toidukorra juures ka värsket kraami olema, nagu ma olen ka varem rääkinud.

Ja see maitses ülihästi! Toortatar on täiega alahinnatud, meie oma supertoit ju! Rimis on see päris hea hinnaga ka, mingi 800 grammine pakk. Ma siis tegin seda kaheks päevaks ja ühe portsu kohta arvestasin 60 grammi kuiva toortatart. No ja kõik, milles on porgand sees, läheb mulle täiega hästi peale. 😀 Tahtsin natuke vürtsikust ka, nii et lisaks karrile lisasin tšillit. Karripulbri (garam masala) ostsin muidu Tigerist, hea suur kogus kohe ja jätkub päris kauaks.

Igatahes kõht sai meeldivalt täis ja see ports ei tundunud ka sugugi väike. Isegi mõtlesin, et pole mingit magustoitu vaja, kõtu oli täis. Aga muidugi sõin midagi magusat ka. Vist proovisin seda uut vegan pudingit, šokolaadi oma. Ja ee… paki Doritor krõpse näksisin ka veel lisaks. Ma päeval ei pea üldse snäkkima ja siis olengi viimasel ajal teinud seda, et söön kõik nö ooted õhtul telekavaatamise kõrvale ära. Tundub, et toimib, sest kaal on uuesti tõusma hakanud.

Ma pole oma kaalust juba pikemat aega otseselt juttu teinud, aga see läheb ikka ülesmäge. Raske oli sellest turvatsooniaugust välja ronida, aga nüüd on algus tehtud.

Teine päev

Ma tegelikult tahtsin hullult läätsedega dahli teha, aga kasutasin oma kookospiima selles toidus ära. 😀 Igatahes mu meelest teisel päeval maitses jällegi eriti hästi, sest toit oli saanud kauem maitsestuda. Ja ma olen hakanud üle saama sellest mitmel järjestikusel päeval sama toidu söömise kiiksust. Jah, ma oleksin võinud teha ülepäeva, nagu ma kasutasin seda varianti pastaväljakutse ajal, aga ma ausalt öeldes EI VIITSINUD jahmerdada ja nii hea oli teada, et korralik õhtueine on olemas.

Kõrvale nagu ikka salat. Mis mu tavalises toorsalatis on? Rooma kapsaga on lemmik – lisaks siis veel paprika, kurk ja kirsstomatid. Maitsestasin mingi valmis salatikastmega, aga väga hea on ka lihtsalt õunaäädika ja natukese suhkruga. Selline mõnus ja kerge. Ma tavaliselt teengi sellist salatit, kui ma just kodujuustu oma ei tee. Aga oli tunne, et selline üleni värske kraam läheb muidu suht sellise rammusa toiduga kenasti kokku. Aga läätse dahli tegemise võtan kindlasti ka kavasse, sest see tundub lihtsalt nii hea ja kui ma seda kuskil väljas söönud olen, siis ma olen seda täiega nautinud. Nii et jah, tuleb vist ette võtta see uute retseptide proovimine ka ikka. 😀

Natuke soovin, et mul oleks kodus kookosõli olnud ja veel rohkem kookosemaitset roale hulka saanud, aga nii käras ka. Eks teinekord tean. Igatahes jah, nüüd on mul avatud pakk toortatart ja kindlasti hakkan seda tulevikus rohkem kasutama. Nagu ma reaalselt mõtlesin, et nendest väljakutsetest pole kasu… aga on! Näiteks ma olen mitu-mitu korda peale pastaväljakutset makarone teinud ja no nii hea on!

Kolmas päev

Ma megaammu Selveri laadapäevade ajal ostsin endale pärlkuskussi. See metsikult meeldib mulle, aga ma polnud seda kunagi ise teinud jällegi. Neil head portsjonid ka, 75 grammised pakid. Täpselt paras üheks toidukorraks vist.

Igatahes siis viskasin pannile sibula ja küüslaugu, külmutatud köögiviljad ja terve suvikõrvitsa. Kõrval keetsin pärlkuskussi ning siis lisasin kokku pannile. Maitsestasin sojakastme, tšilli ja basiilikuga (no sool ja pipar on loogilised, neid ma ei hakka isegi iga kord eraldi välja tooma) ja serveerisin salatiga. Salat oli samasugune nagu eelmisel kahel päeval, aga rooma salati asemel kasutasin spinatit lihtsalt.

See mulle nii väga ei meeldinud, aga ilmselt sellepärast lihtsalt, et see toit tuli ÜLIVÜRTSIKAS. Reaalselt, ma läksin tšilliga pisut üle piiri, aga kallasin ja kallasin ja siis tuli kogemata suur hunnik seda pakist välja, ups. 😀 Muidu oli hea, aga jah, paraku rikkusin ise natuke ära.

Aaa, mis ma veel tahtsin mainida, on see, et ma iga päev sõin ikka mingit magustoitu ja snäkke ja ülejäänud toidukorrad olid ka korralikud. Nii et jah. Pärlkuskussi sai isegi natuke vähe, aga jah. 😀 Sain vähemalt ära proovitud selle. Isu sama toitu teha enam ei ole, nii et pean mõtlema, kuidas seda tarbida küll. 😀 Mulle ei meeldi, et mul nii palju lahtiseid asju on, aga ma tahan vaheldust.

Neljas päev

Vaheldusega seoses – seda ei tulnud, sest täna oli sama toit, mis eile, haha. 😀 Aga sel korral ma olin pisut targem ja lisasin majoneesi, et seda vürtsikust natuke pehmendada. Toimis küll. Sojakaste ja majonees on üldse täiega hea kombo muidu. Ma vahest teen nn sushikaussi ja siis sellele lisan alati majoneesi peale, klapib kuidagi täiega hästi. Soovitan proovida, kui ei ole seda varem teinud.

Teiseks päevaks toidust jääb alati kuidagi rohkem, ma ei suuda üldse jagada toitu normaalselt kahe toidukorra vahel, aga see on minu kiiks. Igatahes kõht sai korralikult täis söödud. Pärast sõin veel jäätist ja mingeid hapusid kummikomme ja vaatasin Eesti Laulu, aga need lood olid minu meelest suht pasad. Uku oli normaalne, aga teisi ma isegi ei viitsinud kuulata ja ausalt öeldes ei mäletagi neid nüüd enam väga.

Viies päev

Tänaseks on mul suured plaanid, mis on ühtlasi ka kõige hirmsamad. Ses suhtes, et… kinoa. Kinoa, kinoa, kinoa, see tore ja toitev ja hea teravili. Aga see tundub niiiiiiiii hirmus. Sest see on massilt eriti väike, seda saab nii vähe süüa… aga plaanin seda ikkagi teha ja lisaks veel korraliku koguse.

Lisaks on mul plaanis küpsetada veel bataati ning lisada igasuguseid köögivilju ja ingverit. Kõlab hästi, aga eks näis, milline see toit välja tuleb. 😀 Ma ise kujutan küll ette väga värvilise kausina.

Ja värviline kauss temast saigi. See oli ühtlasi mu selle nädala lemmiktoit! Lisasin siis kokku kinoa, bataadi, marineeritud ingveri, tomati, kurgi ja spinati. Peale panin lisaks mingit sriracha küüslaugu kastet, mis muutis selle väga vürtsikaks, aga see oli nagu paras vürtsikustase, mitte nii, nagu eile ja üleeile. 😀

Mul oli kolmevärviline kinoa, see on täiega hea mu meelest. Ausalt öeldes selle saamisega on naljaks lugu. Kui ma haiglas olin, siis viimasel päeval enne äraminekut tuli üks tüdruk mu juurde ja andis selle paki mulle, haha. Ülimalt random. Aa, ma pean siin silmas Tallinna haiglat, mitte Tartu oma. Seal oleks see ilmselt veel imelikum olnud. Ses suhtes, et see on mul seega tükk aega kodus seisnud, aga ta oli vaakumpakendis ja seega halvaks ei ole läinud vms. 😀 Lihtsalt… selline kahtlane lugu sellega. 😀

Kokkuvõtteks

Ma ei muutunud. Kaalu on natuke juurde tulnud, aga seda selle arvelt, et ma olen suuremaid lõunaid tegema hakanud. Näiteks kui varem sõin ainult kausitäie suppi, siis nüüd olen sinna kõrvale lisanud viilu (või paar) võileiba. Lisaks olen ka näiteks mingi pisema magustoidu söönud soolase toidu lõpetuseks, nii et jah. Ma ei paneks seda kaalutõusu nende teraviljade arvele, seda kindlasti mitte.

Ma tunnen ennast hästi. Need söögid olid toitvad ja maitsvad ja KINDLASTI kasutan neid asju ka edaspidi. Päris palju teravilju jäi kasutamata, näiteks tahaks midagi teha bulguriga, sest seda on mul kodus olemas, samuti kruupidega. Mis on hea, on see, et tegelikult poodides on igasuguseid segusid ka juba sügavkülmutatult saada, mis on köögiviljad mõne teraviljaga. Mu meelest väga hea ja kiire lahendus, kui on vaja midagi kiiresti kokku visata ja ei ole aega, et tatar keeks vms.

Mul on tahtmine päris tatart ka uuesti teha ja vaadata, kas see endiselt ei meeldi mulle. 😀 Mõtlen ja mõtlen sellele, nii et peaks vist käsile võtma.

Mõnes mõttes tahaks teha mingit kulutustevaba väljakutset ka jälle, sest mul on tegelikult kodus nii palju toitu. Eelkõige siis mingeid riise ja asju. Aga värske kraamiga läheks raskeks ja ma armastan värsket. Aga muidu võiks proovida küll, et ainult seda ostangi ja kasutan ära muud kraami, mis mul juba olemas on.

Nüüd on esmaspäeva hommik ja täna teen ühepäevase väljakutse ikka ära. 😀 Mul on (enda meelest) täiega lahe idee. Ma ise olen vähemalt vaimustuses, kuigi võibolla on see tegelikult nii loll asi, aga jah. Sellest kirjutan juba reedel.

See nädal tuleb mingi kahtlane, sest vabariigi aastapäev on. Ei teagi üldse, mis siis teha. See võiks langeda reedele või oleks võinud olla täna, siis oleks olnud hea pikem nädalavahetus, aga nüüd see kuidagi poolitab selle töönädala imelikult ära. Aga noh, ju saame hakkama. Lihtsalt, ma ei tea. Mul on KOGU AEG nii IGAV. Lugesin suht palju nädalavahetusel, aga see tundus ka igav. Telekavaatamine on igav. Filmid ja sarjad tunduvad mõttetud. Ma pole selle online kursusega ka alustanud, mida ma võtta tahtsin, aga polnud viitsimist tegeleda. Ükspäev proovisin joogat teha, aga kümme minutit kannatasin välja, siis viskas üle. Õõõõõõõõõh. Ma ei mõista, mida inimesed teevad.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s