Mul ikka vahepeal on meeles, et mul on blogi ka olemas. Selle kirjutamine aga jääb kogu aeg kuskile kaugemasse tulevikku. Küll ma mõtlen, et praegu ei ole midagi kirjutada ja siis vaatan, et ok, see mis oli, oli juba nii kaua aega tagasi, kas enam on mõtet ja siis noh, niimoodi see ring käib. 😀 Praegu lihtsalt oleme lennukil Kopenhaagenisse ja mul on võimalus proovida kas kuigagi magada ja pärast zombie olla või siis praegu üleval olla ja hiljem… ilmselt ikkagi zombie olla.
Tegelikult kell on alles kolm ja pole nagu selles suhtes mingi hiline lend või miskit. Aga lihtsalt viimased ööd enne siia tulemist ma pole praktiliselt üldse sõba silmale saanud. Küll oli liiga palav, siis oli liiga palju stressi mõttest “ma pean ruttu magama” ja nüüd täna oli see, et me peame KOHE ärkama ja praamile minema, et Tallinna minna ja oma lennule jõuda.
Mul muidug on ammu olnud ka plaan seda va podcasti lindistama hakata. Isegi asjad, nt mikrofon, ja vajalik vaikne tuba on olemas, aga mida pole, on aeg. 😀 Või noh, seda ka nagu tegelikult isegi leiaks, aga alati on ikkagi midagi muud teha. Praegu läksid ilmad järsku nii mõnusaks, et koheselt on vaja ju kasvuhoonega tegeleda, muru niita, ehitus käib endiselt täie hooga ja no treenima peaks ka nagu vaikselt.
Ega oligi arvata, et ma siin väga palju muud juttu ei tee ja jooksmisele keskendun.
Ma üldiselt selle jooksutrenniblokiga olen… rahul. Kui välja jätta see sääreluuvigastus või noh, ma ei tea kuidas “shin splints” tegelikult eesti keelde tõlkida. Vahepeal sain sellest juba suhteliselt kenasti priiks, oli 70+ km jooksunädal ja siis veel edasigi ja täiesti suvalisel hetkel lõi uuesti välja. Hirmus. Jooksin mööda füsiosid ka, viimane ütles, et mine ja jookse see maraton ära ja proovi trenniga ka jätkata, aga noh, eks see natuke raske on ja samas liiga ka ei taha teha. Mõni päev oli täiesti ok, teisel päeval mitte. Mingi nädalake või rohkem tagasi tegin 19 km jooksu ja siis oli ok, aga järgmistel päevadel kohe hell ja imelik, nii et peamiselt keskendusin rattale ja elliptilisele. Nüüd veel kolm päeva aega puhata-reisi nautida-natuke joosta.
Mõtlesin, et tegelt ei teagi, kas parem on enne jooksu nagu pikemalt kohapeal olla või pärast, sest enne siis äkki väsitab end liiga ära, aga pärast siis ei jõua midagi teha. 😀 Aga läheme ikkagi varem, tundus mõistlikum. Eks ma ise pean vaatama ja arvestama, mida ja kui palju teha.
Mul ei ole igatahes kunagi varem sellist närvi ja ärevust sees olnud. Ma olen siiani jooksnud kolm maratoni, 1 Tallinnas 2017 ja siis kaks 2023, üks Helsinkis ja üks Tallinnas, kusjuures nende vahe oli ainult kolm nädalat ja no need ka ei läinud nii väga hästi. Helsinkis oli miskit 4h 9min, mis oli küll 10 minutit parem 2017 a jooksust, aga siis hakkas juba IT band (jooksja põlv) vaevama ja Tallinn läks suht pekki, seal oli 4h 23min kui ma õigesti mäletan. Eks ma oleks tahtnud, et nüüd Kopenhaagen oleks olnud alla 3:30, aga paraku praegune asi ka nii ilusti ei ole võimaldanud treenida, nii et loodan lihtsalt viimaks selle nelja tunni piiri purustada.
Igatahes jah, seekord on imelik olnud. Närvid on megahullud. Hommikul ärkasin juba kaks nädalat tagasi üles tundega, et tahaks oksendada. 😀 Mingi kuu aega on olnud nimekiri ka valmis, mis kõik vaja kaasa võtta ja… asjad pakkisin ka osad juba mingi kaks nädalat tagasi ära. XD Loodan, et kõik ikka sai kaasa. Tallinna lennujaamas kusjuures on jube vahva nüüd see, et käsipagasist ei pea võtma välja vedelikke ja elektroonikat ning isegi suurem kogus vett on lubatud – nt pooleliitrised veepudelid on ok, nad lihtsalt kontrollivad need eraldi ära. Väga mõnus positiivne üllatus. Me seekord läksime äraantava pagasiga, sest kokku oleme neljapäevast esmaspäevani ja jooksuasjad, tossud jms võtavad ikka ruumi. Mõtlesin, et on mugavam, kui ei pea asju pärast kuidagi kotti pressima jne. Ses suhtes jah. Ma ikkagi loodan siia pärast järelpostituse ka teha ja, loodetavasti, isegi oma lindistamiseni jõuda ja võibolla maratonist niimoodi rääkida! Kivi kotti mulle selles osas!
Mai muidu saab meil üldse kiire kuu olema. Praegu see jooks, siis vahepeal vaja tööl käia ja sünnipäevast mööda minna (ma seda pidama kuidagi ei kipu, pole aega ja viitsimist, kui aus olla. Ma hea meelega oleks sünna ajal üldse kuskil ära, aga kuna just oleme, siis ei saa. :D). Ja siis mingid tööüritused ka, kuhu ma tegelikult noh, ei taha minna. Mulle meeldivad mu töökaaslased, aga sellised suuremad pidustused ei ole minu teema ja tekitavad ebamugavust. Et jah, olen ikkagi see täielik sada prossa töötan kodust inimene hea meelega. 😀 Samas mul pole selle vastu midagi, kui töökaaslased tahaksid Hiiumaale tulla. XD
Ilm on mega mõnus. Tavaliselt lennukis hakkab mul hirmus külm, aga praegu on lausa palav. Ma ei tea, kuidas nii sooja ilmaga joosta on, eelmine suvi sai ikka proovitud, aga nüüd on ju terve talv ja suhteliselt jahe kevad vahel olnud, nagu mis siin rääkida, 23. Aprill oli meil ilmselt selle aasta kõige ilusam talveilm. 😀
Mu eesmärk on siin reisil teha iga päeva kohta mingi videokene ka, ma olen avastanud, et neid mulle ikka meeldib vaadata. Igatahes jah, jooksu osas elevil aga hirmunud ja lootusrikas. Ma pole kunagi ka nii suurel võistlusel käinud… eks näis, ma usun, et see saab olema täiega lahe kogemus. Ja siin mu eesmärgid ei lõpe – 8. Juuni on 24h jooks Ida-Virumaal, sügiseks planeeriks veel ühe maratoni ning siis uuel aastal loomulikult uue hooga. Kui praegu mu eesmärk on selle aasta sees EHK sügisel siiski 3:30 ära teha, või äärmisel juhul järgmisel kevadel, siis ideaalis oma elus tahaks alla kolme tunni ka joosta. No, kui jalad KUIDAGI vastu peavad, siis hakkame kohe varsti treenima. 🙂
Meil lisaks veel muidu endal kodus saab varsti külalistemaja valmis. Väga elevusttekitav! Mõned bookingud on juba tehtud praegu saadaval olevasse saunamajja, et need asjad on ka ees. Tuleb pidevalt midagi korraldada ja arendada, sh olen proovinud ennast ka edasi arendada ja nimelt… kookide küpsetamisega. Ma vahepeal tegin iga nädalavahetus mingi koogi ja siis oli eriti hea, kui keegi külla tuli, sai jagada ja arvamusi ka küsida. Mõned on ikka päris mõnusad välja kukkunud ja eriti suur kompliment on, kui inimene, kes pole muidu koogi või magusasõber ikka ütleb, et kuule, jumala hea ju. Lisaks ma proovin neid nüüd ilusamini kaunistada ja puha, äkki lisaks Airbnble täitub kunagi ka minu kohvikuunistus.
Milline siit valikust kõige viisakam on? Millest tüki prooviksid?
Igatahes jah, kui keegi tahaks kooki tellida, siis tuleks isegi kõne alla, ma tahan lihtsalt harjutamise mõttes teha, aga siis oleks hea, kui keegi koostisosad kinni maksaks vähemasti, hehe. XD
Ma ei teagi millest veel kirjutada. Jooksu-jutt sai nagu kuidagi õige kiiresti otsa, aga ma äkki peaks tegema ikkagi postituse ka kogu treeningblokist. Ma vahepeal tunnen, et ma olen nii frustreeritud, kuidas peres mõni liige vms ei saa aru, kui väga ma püüan ja üritan. Kui ma ütlen, et oh, jooksin täna 22 km, siis reaktsioon on umbes et “ok aga miks nii palju” ja et kui ma nii palju treenin, siis kuidas ma küll kiirem ei ole… 😀 Noh, pole nagu selline asi, et õpid ära ja siis oskad (nt nagu luuletuse pähe õppimine, eks XD). Aga samas on inimesi mu ümber, kes teavad, kui suurt vaeva see kõik nõuab ja kui palju tööd ja eneseületust tuleb teha, et kas või paar minutit kiiremaks saada. Seega kirjutan siin kõik asjad kokku, vean inimesi endaga maratonildele ja noh, loodan lihtsalt seda arusaama kuidagi parandada. 😀
Igasugused küsimused on teretulnud ja väga oodatud!
PS! Kui sul pole veel emadepäevakinki, siis mu õde ja tema parim sõbranna avaldasid just koos oma sarja teise raamatu “Silm silma, hammas hamba vastu”! Soovitan!!
Väljakutse ja tulemus 