Alati ei lähe nii nagu tahaks. Näiteks me osalesime mu õe ja tema sõbrannaga lasteraamatu kirjutamise ja illustreerimise võistlusel, aga ei saanud isegi ära mainitud. Kuigi minu meelest lugu oli ise hea. Nii et ma loodan, et illustratsioonid neid alt ei vedanud.
Tundub, et peab ikka ise raamatu kirjutama, sest kui õde on kohe kahekordne avaldatud autor, siis ta sõbranna peagi juba kolmekordne, ja ega mul isu maha jääda pole, kui aus olla. 😀 Sest noh, lahe oleks! Ma olen alati ette kujutanud, et vähemalt ühe raamatu ma saan avaldatud, aga eks siis näis. xD Tegelikult idee on mul juba ammu olemas ja nüüd on ka inimesed, kellelt küsida, et kuulge, kui ma tahaks reaalselt kuskile seda saata, siis kellele, kuidas, kuhu… tundub, et sellest peaks saama 2024 eesmärk siis. 😀
Igatahes, kes veel kingiideid otsib ja tahaks sellist peaaegu tuttava inimese raamatut, siis soovitan oma õe ja tema sõbranna oma, “Rääkimine hõbe, vaikimine kuld”. See on konkreetselt mingi tuhat auhinda võitnud ja siin on veel midagi ka tulemas, nii et… hehehe.
Ja ma ise kavatsen vähemalt ühele inimesele kinkida “Polaarsuse teooria”, mis on kohe välja tulemas ja mille algust ma olen natuke lugenud ja mida ma kavatsen autorile ilmselt lause lauselt kommenteerida. 😀 Ehk järgmine aasta saate siis ka minu raamatut lugeda. Suured eesmärgid. XD
Ma mõtlesin, et äkki jõuan veel enne jõule teha ühe postituse asjadest, mis meile viimasel ajal meeldivad vms, et äkki keegi ikkagi leiab mingeid kingiideid veel, mida saab kohe osta ja ei pea otseselt ootama.
Reedel tegelikult oli mul nii raske päev, sest tööga seoses olid mõned jubedad otsused vaja teha ja kuigi ma enam vähem teadsin, siis natuke ikkagi painab. Ja uni on. Ma olen viimasel ajal maganud peaaegu tunnikese iga öö rohkem, kui siiani, ent sellest ei tundu just palju abi olevat. Silmad seisavad vaevu lahti! Ja natuke segadus on eelmisest nädalast siiani ja ma ei tea, mida teha..
Näiteks eile ja üleeile rääkisin kõigile, et ma pean silmaoperatsioonile minema. Sest MA EI SUUDA NEID LAHTI HOIDA.
Muidu… vahepeal käisime korra Tallinnas, Nuusu oli meiega kaasas. 🙂 Tal käpakesega oli jama ja põiepõletik kimbutas samuti, enne praamile suundumist käisime seega kliinikus, kus talle õnneks öeldi, et kõik on ok. Aga me ei saanud teda enam koju tuua vahepeal ja siis tuligi kaasa, mis oli väga tore! Ja kui ma käisin ühes pisikeses koolis rääkimas oma tööst ja andmekaitsest, siis ta ka jalutas hoovis ringi, nii et põhimõtteliselt on Nuusu nüüd peaaegu ametlikult haritud.
Nautis seda linnaelu! Ma tahaks ta iga kord kaasa võtta nüüd. XD
Aga ma mõtlesin, et kuna see illustratsiooni ja raamatu teema kuskile ei jõudnud, siis ma näitan seda otsekui väljakutsena siin. Pealegi, nii palju kui inimesed neid pildikesi nägid, siis neile meeldis! Igatahes, jah.
Praegu on muidu ilus talv, aga stress on lihtsalt nii suur, et ei saa seda väga nautida. Samas siin ei ole midagi, mida ma kahjuks teha saan. Tuleb see nädal üle elada. Ja siis järgmine ja siis on ainult järjekordselt veel üks nädal jne.
Joosta ka normaalselt ei saa, esiteks on LUND liiga palju ja teiseks on mul endiselt veidi valus. Kuigi eile oli 6 km AEGLASELT juba peaaegu täiesti valuvaba, nii et selles mõttes hea. No ja kuuske ehtisime ka ja tegelt on tore, aga lihtsalt sellised mingi ajutised asjad… Millega tuleb kuidagi hakkama saada, aga mu närvikava on liiga halb… 😀
Ja lõpetuseks paar toidupilti Tallinnast, sest kas see on üldse minu postitus, kui ma toidust ei kirjuta?!
Väljakutse ja tulemus 